Surm ja kahvel

“1950. aastal läksin ma ema käsul ükskord keldrisse kartuleid tooma. Kelder oli väga hämar. Äkki nägin põrandal põlvepikkust koledat vanameest, kes ütles mulle: “Sa sured kahekümne nelja aastaselt.” Samal päeval pani naaberkorteri perenaine mulle kaarte välja ja ütles: “Sa sured kahekümne nelja aastaselt.” Keldrijuhtumit olen hiljem unenäoks arvanud. Nüüd olen juba neljakümneaastane ja täiesti elus. Tagantjärele tuleb mulle veel meelde, et samal päeval 1950. aastal läksid naaberkorteris kaks venda tülli. Noorem, kümneaastane, vihastas nii koledasti, et viskas vanemat, seitsmeteistkümneaastast, kahvliga. Kahvel läks villastest pükstest ja aluspükstest läbi ning jäi kintsu kinni. Tänapäeval pole küll kahvlid nii teravad! Nooremast vennast sai hiljem ärimees, mis sai vanemast vennast, seda ei tea minu praeguses tutvuskonnas keegi. Minust aga, nagu näete, on saanud kirjanik.”

Andres Ehini lühipalade kogumik aastast 1980:
“Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama”

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s