Surm ja kahvel

“1950. aastal läksin ma ema käsul ükskord keldrisse kartuleid tooma. Kelder oli väga hämar. Äkki nägin põrandal põlvepikkust koledat vanameest, kes ütles mulle: “Sa sured kahekümne nelja aastaselt.” Samal päeval pani naaberkorteri perenaine mulle kaarte välja ja ütles: “Sa sured kahekümne nelja aastaselt.” Keldrijuhtumit olen hiljem unenäoks arvanud. Nüüd olen juba neljakümneaastane ja täiesti elus. Tagantjärele tuleb mulle veel meelde, et samal päeval 1950. aastal läksid naaberkorteris kaks venda tülli. Noorem, kümneaastane, vihastas nii koledasti, et viskas vanemat, seitsmeteistkümneaastast, kahvliga. Kahvel läks villastest pükstest ja aluspükstest läbi ning jäi kintsu kinni. Tänapäeval pole küll kahvlid nii teravad! Nooremast vennast sai hiljem ärimees, mis sai vanemast vennast, seda ei tea minu praeguses tutvuskonnas keegi. Minust aga, nagu näete, on saanud kirjanik.”

Andres Ehini lühipalade kogumik aastast 1980:
“Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama”

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s